CISM lühirada

tulemused

Viga 75 sekundit.

Läbi Kurtna CISM-le

Pühapäeval osalesin ühel sprindilaadselt üritusel. Lootsin kasutada OK Orvandi auhinnavõistlust lahtijooksuna CISM jaoks, kuid Kurtna parim metsatukk ei lasknud kiireid samme teha. Füüsilise poole pealt antud start tükki küljest ei võtnud, samal kiirusel oleks võinud pikemaltki joosta.

tulemused

Esmaspäevaks õnnestus meil leida väikse otsimise peale korralikul maastikul treening. Korraldajad ametlikult seda ei pakkunud, kuid kui natuke küsida, siis võib kõike saada.

 Teisipäeval pakuti ametliku treeninguna sellist maastikku:

Täna on lühiraja päev, neljapäeval tavarada ja laupäeval teade.

EMV tavarada ja teade

Eelmisel nädalavahetusel selgus taas tõsiasi, et mul on probleeme orienteerumisega. Mõlemal päeval üks tõsiselt suur viga. Kui võtan kõik oma põhiklassi EMV tavaraja tulemused, siis trend on vägagi hirmuäratav. Olen iga aastaga andnud ühe koha ära, 2-3-4-5, kas järgmine aasta olen siis kuues? Ja ega teateski midagi väga rõõmustavat pole. Viimase kuue aasta kohad on 4-3-4-3-3-3. Tänavu oli võimalik siia ritta kirjutada palju parem number, aga ei.

tavaraja ulmeline viga

teate orbiit

Nüüd jooksudest lähemalt.

Tavaraja alguses sai pisut mööda teed joosta, hoidsin end tagasi. Kaduvalt rajalt metsa keerates jäin püstviirutusse täielikult kinni ja kaotasin esimese minuti. Õnneks sain järgmiste punktidega käima, noppisin ilusti 2-3-4 ilma probleemideta. Viiendat etappi on keeruline kommenteerida, kuna ma lihtsalt ei mõista, mis minu peas toimus. Keerutasin niisama metsa all 5 minutit ja näen juba 6 minutit hiljem startinud Lauri selga. Mets oli niivõrd tihe, et ei õnnestunud järgi tõmmata. Ukerdasin üksi, kuni etapil 8-9 näen Peetri selga kauguses. Vahepeal olin mõelnud selle üle, kas tulla üldse rajalt ära või joosta rahulikult rada läbi, et teateks purakat hoida. Kuid tollest hetkest tuli pingutamise tahe tagasi, võtsin eesmärgiks joosta Peetril 3 minutit eest ära, kuid kõigepealt tuli järgi jõuda, mis ei olnud sugugi lihtne kui orienteeruda ei oska. Etapi 9-10 teise poole traalisin pikki sood, kaotasin minuti. Etapil 12-13 näen taas Peetri selga, teel joostes ei vähene vahe kuidagi, kuid kohe kui metsa alla sain, hakkas vahe sulama. 13-14 etapil sai eesmärgi esimene osa täidetud, kuid siis tuli veel 3 minutit eest ära joosta. See võinuks isegi õnnestuda kui oleksin etapil 20-21 kaardist midagi aru saanud ja etapil 22-23 keskel oleksin võsa asemel lagedal jooksnud. Kuid mis seal vahet enam on, kas koht on neljas või viies, medal on läinud. Jooksin end täiesti tühjaks. Kahju ainult, et ei suutnud head vormi realiseerida. Nii heas hoos ma polegi sellel aastal olnud. Teedel ja pikkadel tõusudel olin aeglane, aga kohe kui pääsesin metsa alla tundsin end kui kala vees.
tavaraja gps
tavaraja tulemused

Teates jooksin esimest vahetust. Seda mitmel põhjusel. Teadsin juba enne tavarajale minekut, et jooksen end seal tühjaks ja viimases vahetuses ei ole minust enam tegijat. Koos teistega on ikkagi lihtsam pingutada kui üksi. Teine idee oli joosta võimalusel eest ära, et vigastatud Tauno saaks eduga metsa. Kõik võinukski nii minna, aga pea seljas mööda metsa on ka võimalik joosta. Sain õhuvahe sisse, kuid hakkasin vale seljandikku mööda jooksma ja suunda ka ei vaadanud. Vägisi üritasin maastikku ja kaarti kokku panna, aga kuidagi ei õnnestunud. Tegin taas ulmelise 4 minutise vea. Kuid teate ajal ei saa katkestamise peale kuidagi mõelda, hakkasin kohe selle nimel tööle, et võimalikult heal positsioonil vahetus üle anda. Esimesena sain Timmuski kätte, olin ikka täiesti mutta vajunud. Mõne minuti pärast sain Jaagupi kätte, siis ei tundunud olukord nii lootusetu. 11.KP juures sain terve pundi kätte, sealhulgas ka Abrami. Olukord muutus aina paremaks. Iga hetk oli medali hinnaga, üritasin anda endast kõik, kuigi olin täiesti väsinud, eilne tavarada oli oma võtnud. Vaatekasse lasin Abramil natuke eest ära joosta ja läksin ise teisele variandile, et natukenegi eest ära saada. Õnnestus vahe sisse saada. Andsin Taunole vahetuse üle 1:17 kaotusega liidrile. Oleks pea selge püsinud, siis oleks taktika päris hästi toiminud, 2,5 minutine edu oleks Taunole igati ära kulunud. Kenny oli end tavarajaga võrreldes korralikult liikuma saanud ja tõstis meid harjumuspärasele kolmandale kohale.
teate gps
teate tulemused

Järgmine aasta tuleb nii tavaraja allakäigutrepp lõpetada ja teateski tuleks kolmandate kohtade jada lõpetada. Mida kõike selleks tegema peaks on keeruline öelda, kuid fakt on see, et suur osa on peas kinni. Kahju on rikkuda ühe 4-5 minutise veaga kogu jooks.

Siguldas Kauss

Sõit Sigulda suunas hakkas juba reedel. Vahepeatusena sai käidud Põlva järve jooksul. Kõigest 4km jooksu pidasin vastu. Alguses oli keeruline Urmas Utari tempos püsida, kuna pole üle kuu aja lõike teinud ja eelnevatel päevadel sai tehtud suure kuuma kiuste kaks trenni päevas. Päev varem Selgise päevakul jätsin lausa raja väsimuse tõttu pooleli, kuna väljas oli 32 kraadi sooja. Õnneks Põlvas oli juba jahedam ja jooksu käigus läks organism aga rohkem käima. Lõpuks tegin poolteist minutit enne lõpujoont pikema kiirenduse ja jätsin konkurendi maha.

Tulemused

Siguldas Kausile läksin osalema treeningmõtetega. Esimesel päeval tegin sisuliselt langevat lehte. Maastik oli niivõrd nõudlik, et esimese kolmandiku järgselt püsisin veel täitsa konkurentsis, kuigi olin teinud kahe minutise vea. Olin saanud kolme minutiga Janis Kumsi (päeva kolmas aeg) kätte, kuid jäin kaheksanda punkti võtmisega hätta ja jäin üksi nõlvale ronima. Umbes poole tunni peal hakkas kõht valu tegema ja võtsin niigi rahuliku tempo veel rahulikumaks. Sellel rajal oleks pidanud paremaid mehed kindlasti tunni piiri peale jooksma, aga vead tegid oma töö.

tulemused

laupäevane seiklus

Kui juba nii kaugele sai sõidetud, siis tegime õhtuseks ajaviiteks ühe treeningu. Sprindiriietega Siguldas ringi joostes sai tähelepanu küllaga. Orienteerumine tundus au sees olevat.

laupäeva õhtune vesine sprinditreening

Pühapäeval loksusin samuti rahulikumalt. Tegin mõned hoogsamad etapid, kuid muidu olin aeglane ja orienteeruminegi oli nigelavõitu. Ma ei olnud end häälestanud õigele lainele antud maastiku jaoks ja nii tekkisid prohmakad. Igatahes kahe päeva peale tuli 20 minutit viga. Justkui nagu ei oskaks orienteeruda. Kuid ma ei võta seda vigade määra väga tõsiselt. Kui antud maastikul ei ole 100% keskendunud orienteerumisele, siis võib väga lihtsalt järg ära kaduda.
tulemused

pühapäevane jalutuskäik

Tuleval nädalavahetusel tuleb olla 100% õigel lainel. Ees ootab EMV tavarada ja teade. Tänane lõigutrenn tuli igatahes kergelt. Metsas näeme!

Lahti-suunnistus

Foto: Kimmo Hirvonen

MMi järgselt jäin Soome puhkama, trenni ja pisut tööd tegema. Kolm sisukat nädalat läksid kiiresti. Treeningute koha pealt käis enesetunne ja kiirus nagu ameerika raudteel. Oli mitu head päeva järjest ja siis tuli täielik nullipäev, kus liikumine oli vägagi vaevaline. Juuli viimasel nädalavahetusel käisin Lahti-suunnisusel võistluskiiruse sarnast tegevust harrastamas. Nädala esimene pool oli niivõrd väsitav olnud, et paarist kergest päevast ei piisanud, et olla võistlusvalmis.

1.päev

Esimene päev, lühirada, oli keha ikka väga puine. Päris koha peal ei seisnud, aga siiski oli raskeim minek, mida olen siiani see aasta kogenud. Kahe punktiga kaotasin 1:50 (3. ja 9.), ülejäänud raja peale tuli veel minutike lisaks. 3.KP juures jäi tähis märkamata ja läksin küllaltki ebaselges alas väiksele tiirule. Antud viga tegi nii ettevaatlikuks, et järgmisel kahel etapil kaotasin ebakindluse tõttu veel lisaaega. 9. ja 13.etapil olid ilmselged suunavead, kus kompassi õige kasutus oli kahtluse all. Küllaltki habras sooritus, olin pika võistlejaterivi 13.kohal.

Teisel päev, tavaraja taoline rada, oli palju parem seis. Lennuki tunnet polnud, aga kui tahtsin mõnes kohas jõulisemalt edasi liikuda, siis keha reageeris positiivselt. Temperatuur oli umbes sama, mis eelmisel päeval, umbes 26 kraadi ehk siis rohkem kui MM tavaraja eeljooksus. Orienteerumine sujus raja esimeses osas palju paremini kui päev varem, sain kahe minutiga Tero Föhri kinni 11.punkti juures. Kuid siis läksin kindla peale variandile (etapp 12.), mis osutus hoopis keerulisemaks, kuna vasakul pool teed olev lohk jäi tuvastamata. Föhr oli kadunud, polnud õrna aimugi, kas ta on ees või taga. Jätkasin omas taktis, kui 16.KP juures nägin tuttavat selga. Järgmisel etapil unustasin orienteerumise täielikult ära. Läksin peast täiesti segi, jälitasin ainult Föhri selga, viga 1:20. Õnneks pääsesin siis vabasse vette ja suutsin oma tööd edasi teha omas rütmis. Etapil 25-26 oli Föhr otse läinud ja sellega järgi jõudnud. Lõpus oli jõudude vahekord selge. Seega teine päev oli parem, kuid paar etappi jäävad sellegi poolest kripeldama, tasuks päeva 5.koht. Viga tuli teise päeval 2:45. Maastik oli mõnus ja oli igati õige valik seda võistlust väisata.

tulemused

2.päev

Juulikuu lõpetuseks suutsin hüppeliigest traumeerida ja juurikaid täis teel kõndides hüpekat väänata. Metsas kiiresti joostes ei juhtu midagi, aga selle eest vabal ajal käib hüpekas suvaliselt hetkel välja. Eks näis, tuleval nädalavahetusel on plaanis Liivimaa Šveitsis nõlvadel ronida.