Soomes kooliraha maksmas

Viimastel aastatel on reisid Soome poole liiga harvaks jäänud. Eelmise aasta saldosse põhjanaabrite juures jäid MK-d mai teises pooles, Sõjaväelaste MM juuni alguses ja juuni keskel Jukola. Sisuliselt jäi kõik ühe kuu sisse. Suvel ja hooaja teisel poolel rohkem Soomet ei külastanud, millest on tagantjärgi väga kahju.

Silja-Rastit, neljanda punkti juures.

See mida Soome maastikud ja võistlused pakuvad on täiesti teine muusika. Kui on füüsiliselt halb päev ja orienteerumine logiseb kahte jalga, siis ei leia end protokolli top 6 seast, vaid tuleb silmadega tunduvad alla poole liikuda. Konkurents on kordades tihedam. Maastike tehnilisuse poolest olen kunagi välja öelnud, et üks korralik võistlus/treening Soomes on võrdväärne kümnel Eesti päevakul käimisega. Oleneb muidugi maastikust, kuid sellel korral pidas see kindlasti paika.

Tasub käia ja nendest hõrgutistest osa saada. Läinud nädalavahetusel tegin kaks võistlusstarti, laupäeval Silja-Rastit 2015 Jukola maasikul ja pühapäeval Ankkurirastit, kus 2009 toimus Põhjamaade MV ja MK. Reedel toimus ka sprint Espoos, kuid kahjuks või õnneks magasin sellele registreerimise maha. Nii reedene kui ka pühapäevane võistlus oli soomlaste jaoks katsevõistlusteks Euroopa MV-ks ja ühtlasi oli tegu ka  WRE (World Ranking Event) võistlustega. Laupäeval selle tõttu väga palju kohalikke tegijaid stardis ei olnud.

Silja-Rastit, neljanda punkti juures.

Laupäeva Silja-Rastil pakuti põhiklassile 11km pikkust lühendatud tavarada. Rajameister kostitas mõne pikema etapiga ja kasutas ära ka maasiku magusamad kohad. Tagantjärgi oma tegutsemist analüüsides saan 21 etapist, vaid kuuega rahule jääda. Ülejäänute puhul andis teostus soovida või oli lausa puudulik, mis lõppes sellega, et mul polnud oma asukohast õrna aimugi. Analüüsi järgi saanuks pea seitsme minuti jagu paremini. Füüsiliselt oli pigem kehvem minek.
tavaraja tulemused

Silja-Rastit teekond

Pühapäeval Ankkurirastit jaoks tegin pikema soojenduse. Korraldajad olid valmistanud ette ka soojenduskaardi koos punktidega. Suure osa soojendusest jooksin just kaardiga ja tempokalt, et võistluse peale minek ei oleks nii valulik ja orienteerumine sujuks. Kuigi juba soojendusel suutsin endal juhtme kokku jooksutada, õnneks siis ei läinud see arvesse ja läksin lihtsalt seda sama etappi uuesti läbima, et antud situatsioonist midagi õppida.

Ankkurirastit

Ankkurirastit, punkt 15 juures

Korralikust soojendusest olenemata kujunes võistlus väga hapraks tehnilise poole pealt. 11.kontrollpunktini tegutsesin üksi, siis jõudis mulle 2 minutit hiljem startinud Airila järgi, tema järel omakorda veel 2 minutit enne mind startinud venelane Popov. Sinnani võin rahule jääda kahjuks ainult kahe etapiga, ülejäänud etappidel puudus sisuline plaan etapi läbimiseks ja punkti ründamiseks. Eesti taktika, kus punktid ise vastu jalutavad ei töötanud. Raja viimane osa osutus tehniliselt kergemaks ja mul ei jäänud muud üle kui lihtsalt kummipaelana rongis püsida ja konkurente mitte silmist lasta. Kokku viga kolme minuti jagu. Ülejäänud kaks minutit jäi füüsilise taha, kohati kindlasti ka harjumatult kivisel maastikul jooksmise taha.
lühiraja tulemused

Ankkurirastit teekond

Mul on hea meel, et sai Soomes ära käidud ja meelde tuletatud, kui äge ja tehniline võib orienteerumine olla. Järgmise Soome orienteerumiseni peab natuke pikemalt ootama. Alles juuni alguses tekib võimalus, kuid kohe kindlasti olen juuni alguses Lahtis toimuval Jukolal kohal.

Eelmine treeningnädal tuli numbrite poolest sama raske nädal kui nädal varasem, kuid nüüd siit edasi hakkan koormust alla laskma ja on lootust, et nii enesetunde kui võimekuse poolest hakkab vorm paremaks minema. Kõik see peaks kulmineeruma mai esimeses pooles toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel Šveitsis. Järgmisel nädalavahetusel ootab ees Jüriöö jooks kodulinnas.